HELIOENERGIA EHK PÄIKESEENERGIAHELIOENERGIA KASUTUSHELIOENERGIA EESTISSUUNAD TAASTUVENERGIA MAASTIKULHELIOKOLLEKTORIDHELIOKÜTTESÜSTEEMTOOTEDTEENUSEDTEOSTATUD TÖÖDKOOSTÖÖPARTNERIDCharisma BalticTorulill OÜ |
HELIOKÜTTESÜSTEEMHeliomaastik pakub
vaakumkollektoritel põhinevat
sooja vee küttesüsteemi, mille koostisosad
on vaakumkollektorid, akumulatsioonipaak,
tsirkulatsioonipump, juhtpult,
paisupaak ning muud süsteemi paigaldamiseks
vajalikud tarvikud. Kollektori suurus
oleneb kohalikust ilmastikust ja energiatarbimisest. Ühepereelamu kuumaveesüsteemides
on kollektori tavaline suurus 4-6 m2. Nii ruumide kütmiseks kui ka kuuma vee
saamiseks mõeldud süsteemides võib kollektori pindala ulatuda 10–30 m2-ni.
Akumulatsioonipaagid ehk soojussalvestid suudavad enamjaolt soojust talletada lühiajaliselt ning siluda mõne
päeva pikkusi kõikumisi. Kodumajapidamiste kuumaveesüsteemides võib akumulatsioonipaagi mahuks arvestada 50–60 liitrit 1 m2 kollektori
pinna kohta. Nii kuuma vee
tootmiseks kui ka ruumide kütmiseks mõeldud süsteemides on akumulatsioonipaagi maht 1 m2
kollektori pinna kohat umbes 25–30 liitrit. Soojal perioodil
on (sesooni vältel) võimalik olmevett vaid päikeseenergiast toota. Hinnanguliselt on helioenergia protsentuaalne osatähtsus sesooni soojusbilansis Eesti tingimustes 60-70%. Et
helioküttesüsteemid oleksid
kasutatavad pidevalt ja aastaringselt, vajavad nad meie
kliimas järelkütet. Kui päikeseenergiat ei ole piisavalt, saab süsteem lisaenergiat
järelküttest. Järelküttena võib kasutada elektrienergiat,
keskkütet (õli-, gaasi-, tahke kütuse
katlad), soojuspumpa jne. Selleks ehitatakse
salvestisse (akumulatsioonipaaki)
eraldi küttekeha või lisasoojusvaheti. Küttesüsteemi säästlikkus
sõltub peamiselt kollektori ja mahuti
optimeerimisest vastavalt kohalikule ilmastikule, küttevajadusele ning varuenergia maksumusele. Vale kollektori pinna
suuruse ja soojussalvesti mahu proportsioon viib süsteemi keema minemiseni või süsteemi suutmatuseni saavutada vajalik temperatuur.
|
