HELIOENERGIA EHK PÄIKESEENRGIA

HELIOENERGIA KASUTUS

HELIOENERGIA EESTIS

SUUNAD TAASTUVENERGIA MAASTIKUL

HELIOKOLLEKTORID

HELIOKÜTTESÜSTEEM

TOOTED

TEENUSED

TEOSTATUD TÖÖD

KOOSTÖÖPARTNERID

Charisma Baltic

Torulill OÜ

HELIOENERGIA EHK PÄIKESEENERGIA

Sõna helio- tuleneb kreekakeelsest sõnast helios ning viitab päikesele, helioenergia seega päikeseenergiale. Päikeseenergia asemel kasutatakse ka terminit solaarenergia.

 

Helioenergia ehk päikeseenergia on päikesekiirgusest saadav energia, mis jõuab Maale elektromagnetlainetena. Sõltuvalt lainepikkusest jaguneb helioenergia gamma-, röntgen-, ultraviolet-, nähtavaks ja infrapunakiirguseks ning raadiolaineteks. Inimsilm näeb lainepikkust vahemikus 0,4μm – 0,7 μm (40% Maale langevast kiirgusest), sellest lühema- (ultraviolettkiirgus, 9% Maale langevast kiirgusest) või pikemalainelist kiirgust (infrapuna kiirgus, 50% Maale langevast kiirgusest) silm tajuda ei suuda. Päikesekiirgus jõuab maapinnale ostsese ja hajusa kiirgusvoona. Otsene kiirgus on pilvitu ilma korral ning tekitab varju. Hajus kiirgus jõuab maapinnani pärast atmosfääris hajumist õhus dispergeerunud osakeste tõttu ning esineb pilves ilma korral ega tekita varju, küll aga kannab endasi energiat, mida on võimalik helioenergia seadmetega soojus- ja elektrienergiaks muundada. Hinnangulisel hajub Maale jõudvast päikesekiirgusest 25 %.

 

Helioenergiat mõõdetakse horisontaalpinnale langeva energia hulgaga ehk kWh/m2 (kilovatt-tundi ruutmeetri kohta). Maale jõudev helioenergia kogus ületab praeguse energianõudluse ligi 15 000 korda. Mõõtmised näitavad, et ühele ruutmeetrile langeb sekundis keskmiselt 8,33x10-5 kWh (300J) energiat. Päike kiirgab aasta jooksul 3x1033 cal, millest enamus levib maailmaruumi ning 1,2x1024 cal energiat ehk 1,5x1018 kilovatt-tundi (kWh) levib Maale. Enne maapinnani jõudmist mõjutavad kiirguse intensiivsust ehk tugevust ja hulka geograafilised, sesoonsed ning klimaatilised tegurid:

  1. Atmosfääris toimub päikeseenrgia neeldumine, hajumine ja peegeldumine, mille tulemusena päikesekiirguse intensiivsus nõrgeneb. Ligi kolmandik Maale (stratosfääri välispinnale) langevast kiirgusest peegeldub tagasi ilmaruumi Maalt tagasi peegelduva infrapunase kiirgusena, ligi pool kulub merede ja atmosfääri soojendamiseks, ligi veerand haihtub ilmaruumi ning 0,02% kiirgusest kasutatakse ära taimestiku poolt fotosünteesiks.
  2. Päikesekiirguse tugevus sõltub elektromagentlainete teekonnast ehk Päikese kõrgusest. Mida kõrgemal on päike, seda lühem on päikesekiirguse teekond ja seda suurem kiirguse intensiivsus.
  3. Mida puhtam on õhk ehk mida vähem on seal tolmu, suitsu, veeauru jne, seda rohkem kiirgusenergiat maapinnani levib.
  4.  Mida pikem on päev, seda suurem on päikesekiirguse hulk päeva jooksul.
  5.  Mida suurem laiuskraad, seda suurem päeva pikkuse kõikumine ning seda väiksem päikeskiirguse koguhulk.
  6.  Kiirguse hajumine on seda intensiivsem, mida lühemalainelisem on kiirgus.
  7.  Otsest päikesekiirgust nõrgendab pilvedest läbimine, mitte pilvine ilm. Teisisõnu väheneb päikesekiirgus alles siis, kui pilv liigub kiirgusvihu ja maapinna vahele.

Heliomaastik OÜ               reg: 12563464               e-mail: [email protected]               tel: +372 53 49 36 11