HELIOENERGIA EHK PÄIKESEENERGIAHELIOENERGIA KASUTUSHELIOENERGIA EESTISSUUNAD TAASTUVENERGIA MAASTIKULHELIOKOLLEKTORIDHELIOKÜTTESÜSTEEMTOOTEDTEENUSEDTEOSTATUD TÖÖDKOOSTÖÖPARTNERIDCharisma BalticTorulill OÜ |
HELIOENERGIA KASUTUSKa taastuvenergiaallikate (bio-, hüdro-, tuule- ja helioenrgiga) kasutamine toob teatud määral endaga kaasa keskkonna saastumise. Vaid tuule- ja helioenergia kasutamine ei saasta atmosfääri. Kuigi taastuvenergia ei suuda katta kogu energiavajadust, vähendab väiksem primaarenergia vajadus suurte jõujaamade koormust ning ka konflikti looduse ja keskkonnaga.
Helioenergia kaudne kasutus leiab rakendust iga päev. Tänu päikesekiirgusele saab toimuda roheliste taimede fotosüntees ning toimub hüdro- ja tuuleenergia. Samuti on ühsikonnas kasutusel kütused nagu, puit, turvas, põlevkivi või nafta, mis on aastate jooksul endasse energiat ammutanud. Helioenergia passiivne kasutus tähendab ruumide kütmist ning valgustamist päikeseenergia abil ilma lisaenergiaallikaid kasutamata. Näiteks on võimalik teadliku planeerimise (helioarhitektuur) juures küttekulusid hinnanguliselt vähendada 10% - 40% (oleneb ka maja suurusest). Soojusenergiat on võimalik talletada ning temperatuuri kõikumisi vähendada vastava haljastuse asetuse ning hoone õige orientatsiooni, materjalide, elementide ja vormi kasutusega. Helioenergia aktiivne ehk tehniline kasutus eeldab päikeseenergia kombineerimist mõne muu energiallikaga ehk päikesekütteseadmete kasutamist. Aktiivse helioenergia kasutamisega on võimalik toota sooja vett ning elektrienergiat. Sooja vee tootmise aktiivsüsteemid koosnevad tavaliselt heliokollektorist, soojusmahutist ja soojuse jaotamise süsteemist. Süsteemi põhimõte seisneb päikesekiirguse (ka hajusa) absorbeerimisel mõnda vedelikku või õhku ning selle edastamisel vastavalt vajadusele läbi mahutus- ja jaotussüsteemi. Elektritootmiseks kasutatakse kollektoreid, kus valgus (otsene heliokiirgus) muundatakse fotogalvaanilise elemndi (ka PV-element) abil elektrienergiaks ning talletatakse akupaakidesse. Sooja vee tootmisE heliokollektori avastas 1767. aastal Šveitsi loodusteadlane Horace – Bénédict de Saussure. Esimesed sammud päikeseenergiast elektri tootmiseks tegi Prantsuse loodusteadlane Alexandre Edmond Becquerel 1839. aastal ning esimesed räni-päikesepaneelid kasuteguriga 10 % valmistati 1856. aastal. Helioenergia kogumine ning sooja vee tootmine kollektorite abil on hinnanguliselt 3 korda efektiivsem, kui elektrienergia tootmine päikesevalgusest. Helioseadmed saavad päikeseenergiat päikese otse- ja hajuskiirgusest ning maapinnalt peegeldunud kiirgusest. Kui päikesepaistelise ilmaga on väga oluline seadme paigutus päikese suhtes, siis hajusa kiirguse korral üldjuhul ei sõltu energia tootlikkus seadme orientatsioonist, kuna ei teki varje. Hinnanguliselt on hajusa kiirguse puhul tootlikkus 7 korda väiksem võrreldes otsekiirgusega, siiski on ta arvestatav faktor sooja vee tootmisel. Rootsis tehtud uuringute põhjal võivad helioenergia kütteseadmed ühepereelamus hinnanguliselt asendada täielikult energia kulu sooja vee ja kütte vajadusteks suvekuudel, asendada täielikult kütet kevadel ja sügisel ning katta 30% aastasest energia vajadusest. Avalikes saunades vanni- ja dušivee soojendamisel võib päikesekütteseadmete tasuvus olla kuni 50% kõrgem kui kodumajapidamistes. Nii meil kui ka naaberriikides kasutatakse helioenergiat tarbe- ja basseinivee soojendamiseks, kombineeritult hoone kütteseadmega ruumide soojendamiseks, heina ja teravilja kuivatamiseks ning ka päikesejahutusseadmetes. Helioenergiast elektri tootmine on tõhusam ja rohkem levinud väiksematel laiuskraadidel. Heliokütteseadmete sihtgruppi kuuluvad nii eramajad, kortermajad, suvilad, turismiettevõtted, majutusettevõtted, veekeskused, spaad, muud basseinidega ettevõtted, tööstushooned ja kõik muud hooned või ettevõtted, kes kasutavad sooja vett kas siis tarbeveena või kütteelemendis. HELIOENERGIA KASUTAMISE EELISED:
HELIOENERGIA KASUTAMISE PUDUSED
|